Laen välismaalt – millised võimalused on Eesti elanikel?

Internetis laenupakkumisi otsides ei piirdu tulemused enam ammu ainult Eesti pankade ja krediidiandjatega. Otsingusse võivad ilmuda Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus või mõnes teises Euroopa riigis tegutsevad ettevõtted, kes pakuvad tarbimislaene, krediidikontosid või muid finantseerimislahendusi.

Sellest võib jääda mulje, et Eesti elanikul on võimalik valida laenuandja sisuliselt kogu Euroopa turult. Tegelikkus on keerulisem, mistõttu räägime lähemalt, kas ja millal on võimalik võtta laen välismaalt, olles ise endiselt Eesti resident.

Kas Eesti elanik saab teisest Euroopa riigist laenu võtta?

Euroopa Liidu ühisturg võimaldab finantsteenuseid osutada üle riigipiiride, kuid see ei tähenda, et tarbijal oleks automaatne õigus saada laenu ükskõik millisest Euroopa pangast – seetõttu on ka laen välismaalt üpris haruldane nähtus.

Finantsasutused võivad ise otsustada, milliste riikide residentidele nad krediiti annavad. Euroopa Liidu ametlik tarbijainfo juhib samuti tähelepanu sellele, et teise liikmesriigi pangad võivad olla ettevaatlikud inimestele laenamisel, kes elavad teises riigis. See on täiesti arusaadav piirang, sest teise liikmesriigi elanike kohta pole niivõrd lihtne teha adekvaatset taustakontrolli. On ju selge, et eestlastena ei oskaks me hinnata näiteks prantslase krediidivõimekust samamoodi nagu naabri-Vello oma.

Praktikas tähendab see, et näiteks Saksamaa pangal võib olla internetis atraktiivne tagatiseta tarbimislaen, kuid taotluse tingimustes võib olla nõutud Saksamaa elukoht, kohalik pangakonto või regulaarne Saksamaalt saadav sissetulek. Sellisel juhul ei muuda Euroopa Liidu kodakondsus Eesti elanikku automaatselt sobivaks kliendiks.

Teine olukord tekib siis, kui välismaine finantsasutus on oma teenused teadlikult Eesti turule toonud. Euroopa Majanduspiirkonna finantsasutused saavad teatud juhtudel teenuseid piiriüleselt osutada, kuid selleks kehtivad järelevalve- ja teavitamisreeglid. Finantsinspektsioon märgib, et Eestis piiriüleseid teenuseid osutada sooviv finantsasutus peab sellest nõuetekohaselt teavitama – sellised ettevõtted leiabki Finantsinspektsiooni lehelt täiesti eraldi osast.

Seega tehniliselt võttes pole isegi küsimus sellest, kas sa saaksid laenu välismaalt, vaid küsimus on selles, kas välismaa ettevõtted pakuvad laenu eestlastele.

Miks ei pruugi välismaa pank Eesti kliendile laenu anda?

Laenuandja jaoks on teises riigis elav klient keerulisem kui kohalik klient. Ettevõte peab hindama tema sissetulekut, olemasolevaid kohustusi ja maksevõimet ning arvestama teise riigi õigusruumi ja krediidiinfoga. Samuti võivad probleemiks saada sissetuleku päritolu ja selle tõendamine. Kui pank kasutab oma riigi automaatseid andmebaase, ei pruugi Eesti tööandjalt saadud palgaandmed olla talle samal viisil kättesaadavad. On ju selge, et välismaal olev ettevõte ei saa nii kergelt ligipääsu EMTA süsteemile nagu meie Eestis.

Seetõttu võivad välismaised pangad nõuda näiteks:

• kohalikku elukohta;
• kindla riigi pangakontot;
• selles riigis töötamist;
• kohalikku isikukoodi või maksuresidentsust;
• pikemat kohalikku krediidiajalugu.

Eriti keeruline on olukord siis, kui valikus on kiirelt taotletav laen – digitaalne taotlus võib tõepoolest võtta vaid mõne minuti, kuid see ei tähenda, et välisriigi resident vastaks automaatselt laenu saamise tingimustele või et raha kantakse sama kiiresti Eesti kontole.

Mida välismaa laenupakkumise puhul võrrelda?

Iga laen välismaalt ei ole väärt sinu aega, raha ega allkirja. Kõige suurem viga oleks võrrelda ainult reklaamitud intressimäära. Tegelikult peaks laenupakkumiste võrdlemine hõlmama vähemalt krediidi kulukuse määra, kogu tagasimakstavat summat, lepingutasusid, kuumakset, lepingu pikkust ning ennetähtaegse tagastamise tingimusi. Seda enam siis, kui tegutsed keeles, mis pole su emakeel ja mida sa täielikult veel ei valda.

Euroopa Liidu tarbijakrediidi reeglite üks eesmärke ongi muuta pakkumised võrreldavamaks. Enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist peab krediidiandja andma standardiseeritud lepingueelset infot, mis sisaldab muu hulgas krediidisummat, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määra. See on oluline, sest kaks laenu võivad nimelise intressi järgi tunduda peaaegu identsed, kuid erinevate teenustasude tõttu võib nende lõplik hind olla märgatavalt erinev.

Kui näiteks ühe pakkumise intress on madalam, kuid sellele lisandub suur lepingutasu ja igakuine haldustasu, võib kõrgema intressiga, kuid väiksemate lisatasudega laen osutuda kokkuvõttes soodsamaks.

Välismaa laenud ja olemasolevate kohustuste tasumine

Üks levinud põhjus, miks mõned eestlased otsivad laenu välismaalt, on soov koondada vanad kohustused ühe laenu alla. 

Olemasolevate laenude refinantseerimine võib olla mõistlik juhul, kui uus leping vähendab krediidi kogukulu, muudab kuumakse jõukohasemaks või lihtsustab mitme erineva maksekohustuse haldamist. Välismaise krediidiandja puhul tuleb aga kontrollida, kas ettevõte üldse refinantseerib Eestis sõlmitud krediidilepinguid. Kõik laenuandjad ei aktsepteeri teises riigis võetud kohustusi ning mõni võib väljastada refinantseerimislaenu ainult oma koduriigi krediitide katmiseks.

Samuti ei tasu refinantseerimist hinnata ainult väiksema kuumakse järgi. Kui uus laen venitab tagasimakseperioodi oluliselt pikemaks, võib kuumakse küll väheneda, kuid intressikulu kogu lepingu peale suureneda.

Jällegi tuleb võrrelda hoolikalt kõiki laenuga seotud aspekte, mitte tugineda üksnes intressimäärale.

Millal võib välismaise laenu kaalumine olla mõistlik?

Välismaise laenuandja pakkumist võib kaaluda siis, kui ettevõte teenindab ametlikult Eesti residente, lepingu tingimused on selgelt esitatud ning kogukulu on kohalike alternatiividega võrreldes konkurentsivõimeline. Eestis tegutseb muuhulgas ka mitmeid ettevõtteid, kes tegutsevadki rahvusvahelisel tandril ja on Eesti võtnud üheks oma turuks, nii et sedasi ei ole laen välismaalt niivõrd veider.

Samas ei ole mõistlik valida välismaist ettevõtet ainult seetõttu, et Eestis on mõni laenutaotlus tagasi lükatud. Kui mitmed krediidiandjad leiavad, et uus kohustus ei ole taotleja sissetuleku ja olemasolevate maksete juures jõukohane, võib järgmise laenuandja otsimine probleemi pigem edasi lükata kui lahendada. Välismaa laenuandjate poole pöördumine ei ole lahendus.

Rahaliste probleemide korral tuleks eelkõige üle vaadata olemasolevad kohustused, vähendada laenusummat või otsida võimalusi seniste maksete ümberkorraldamiseks – laen välismaalt ei ole alati õige väljapääs.