Ärilaen 2025 võrdlus

Mida kujutab endast tagatiseta ärilaen?

Tagatiseta ärilaen on üks kõige levinum väike ärilaen, mille eesmärk on rahastada väiksemaid äriprojekte või toetada ettevõtte igakuist rahavoogu. Mõnes mõttes on taoline väikelaen ettevõttele sarnane eraisikute tarbimislaenudega, kuid peamine vahe seisneb taotlejas: ärilaenu puhul on taotlejaks juriidiline isik, st laenu taotletakse ettevõtte nimele.

Ärilaenu pakuvad erineval kujul ja erinevate tingimustega praktiliselt kõik Eesti pangad ning krediidiandjad, seega on Eesti laenuturul lai valik. Väiksemad tagatiseta laenud ettevõttele on aga veidi haruldasemad. 

Ärilaenu peamised liigid

Täpselt sama mitmekülgsed nagu on Eesti ettevõtted on ka ärilaenud. Selguse huvides teeme siinkohal kiire ülevaate sellest, millised on kõige levinumad ärilaenude liigid:

• Tagatiseta ärilaen – see on nö kõige lihtsam ja loogilisem laen, olles justkui omamoodi kiirlaen ettevõttele. Selle variandi puhul on laenusumma väiksem (nt kuni 15 000 ja kuni 1-2 aastaks), aga laenu saamiseks pole kinnisvaratagatist vaja.
• Ärilaen kinnisvara tagatisel – see on eelmise vastand: tegemist on suurema laenusummaga, mille taotlemiseks on vaja kinnisvara tagatist. Laenusumma võib sellisel juhul ulatuda mitmesaja tuhande euroni (või isegi veel kõrgemale, olenevalt tagatisest).
• Ärilaen käendusega – see on üks tagatiseta ärilaenu formaat, kuid sel puhul nõutakse juhatuse liikme käendust tagatisena. Kuna juhatuse liige on käendaja, loetakse seda omamoodi lisatagatiseks ja seega võib laenusumma mõnel juhul olla kõrgem (aga mitte alati).
• Ärilaen alustavale ettevõttele – seda kutsutakse teise nimega stardilaenuks. See on mõeldud ettevõtetele, mis on avatud vähem kui 12-24 kuu eest ning vajavad väikest rahasutsu oma projekti algatamiseks. Enamasti on vaja tagatist ja muidugi ka äriplaani.
• Investeerimislaen – investeerimislaenud on kõige suuremad ärilaenud ja võivad olenevalt laenuandjast (ning ettevõttest) ulatuda miljonite eurodeni. Ettevõtted võtavad investeerimislaenu näiteks hoonete rajamiseks, tootmissüsteemide või masinapargi loomiseks vms.
• Faktooring – ettevõtte faktooring on omamoodi teenus, millega saad kätte oma väljastatud arvete eest raha pisut varem. Eriti tihti kasutavad faktooringut need ettevõtted, kes osalevad riigihangetel (sest maksetähtajad on liiga pikad ja hoiaksid rahavoogu kinni liialt kaua).
• Liising – liising on kõige tüüpilisem autolaen ettevõttele: see sobib siis, kui tahad osta ettevõtte nimele sõiduvahendi.

Miks on oluline neid liike mõista? Sest kui sa oled alustav ettevõtja, ei ole sul mõtet mõelda veel investeerimislaenule või faktooringule. Sa pead kaaluma seda, mille jaoks laenu on vaja ning lähtuma sellest ka siis, kui suundud krediidiandja või panga poole.

Ärilaenu tüüptingimused ja taotlemine

Suuremal määral on ärilaenu taotlemine sarnane eraisikute laenuprotsessile, kuid muidugi on selles mõningaid iseärasusi. Siin on kõige levinumad ärilaenude tingimused ja nõuded, millega võiksid arvestada:

• Ettevõtte liik: paindlikuma tagatiseta laenu jaoks sobib nii AS, OÜ, MTÜ kui ka FIE, aga suuremate pangalaenude korral on enamasti lubatud ainult AS ja OÜ;
• Maksehäired: juhatuse liikmetel ei tohi olla eraisiku maksehäireid; samuti kontrollitakse ettevõtte üldist tausta ning seda, kas ettevõttel on maksud tasutud (ja pole Äriregistris punast hoiatust maksmata maksude kohta);
• Laenusumma ja -periood: tagatiseta laenu puhul enamasti mitte rohkem kui 25 000 €, laenuperiood on sel juhul 12 kuni 24 kuud;
• Ärilaenu intress: erinevalt eraisiku laenudest määratakse ärilaenule tavaliselt fikseeritud intress (vahel koos euriboriga). Tagatiseta ärilaenu korral võib intress olla aga üsna krõbe: isegi 20% aastas;
• Ärilaenu sihtotstarve: laenu eesmärk on enamasti vaba, kuid see oleneb jällegi sellest, kust laenu taotleda ja millise ärilaenuga konkreetselt tegemist on – mõnel juhul antakse laen ettevõttele üksnes väga kindla eesmärgi jaoks;
• Vajalikud dokumendid: vähemalt viimase kvartali bilanss ja kasumiaruanne, mõnel juhul küsitakse ka peamiste tehingupartnerite informatsiooni. Stardilaenu jaoks tuleb esitada ka äriplaan koos finantsprognoosidega;
• Ärilaenu tagasimaksmine: kas annuiteetgraafiku alusel või vaba tagasimaksega (tuleb iga kuu tasuda vaid intressi ning lepingu lõpus kogu põhiosa ühe korraga).

4 asja, mida võiksid arvestada ärilaenu võtmisel

Ärilaen ettevõttele pole kaugeltki nii lihtne nagu tavaline tarbimislaen eraisiku puhul – ettevõttega tegelemisel pead mõtlema palju tähtsamatele asjaoludele, eeskätt just asjadele, mis puudutavad kapitali, rahavooge ning ettevõtte üleüldist finantsjuhtimist.

Ettevõtte rahavoogude reaalne olukord ning laenu mõju aruandlusele

Kui eraisikud peavad lihtsalt mõtlema sellele, kas neil on piisavalt raha laenu tagasimaksete tegemiseks, siis ettevõtte puhul tuleb mõelda millelegi palju keerulisemale: raamatupidamisele.

Ärilaen pole pelgalt asi, mis tuleb tagasi maksta – laenukohustused tuleb kajastada ettevõtte majandusaasta aruandes ning muuhulgas hakkab laenukohustus mõjutama nii bilanssi kui ka rahavooge.

Kui mõtleme sellest veel edasi, siis tuleb arvestada ka sellega, et uus laenukohustus hakkab mõjutama ka ettevõtte finantssuhtarve: kui bilansis olevad kohustised kasvavad, siis muutuvad ka mitmed suhtarvud (näiteks võlakordaja ning ka kohustiste ja omakapitali suhe).

Kõigele lisaks mõjutab ärilaenu võtmine ka kapitali struktuuri, st seda, kui palju on kasutatud ettevõttes võõrkapitali.

See kõik kõlab keeruliselt – ja seda see ka on. Just seetõttu on hädavajalik suhelda finantsspetsialistiga, kes oskaks sulle reaalselt selgitada, kuidas soovitud ärilaen sinu ettevõtte majandusnäitajaid mõjutama hakkab.

Võõrkapitali eesmärk ja oodatav tootlus

Isegi väiksem tagatiseta ärilaen ei ole lihtsalt “lisaraha”, vaid see on investeering, mis peab end ära tasuma. Kõige suurem viga on võtta ettevõttele laenu lihtsalt igakuise rahavoo polsterdamiseks.

Sa pead reaalsuses mõtlema sellele, kas sa teenid finantseeritavast projektist rohkem tulu kui pead kuluna laenukohustuse alla panema.

Siin on üks praktiline näide: kui laenu kuluks on umbes 10% aastas ja ettevõte kasutab seda näiteks varude ostmiseks, mis toovad aastas 30% kasumit, siis see on ratsionaalne otsus. Aga kui raha kulub madala tootlusega projektile (näiteks turunduskanal, mille tulemuslikkust pole tõestatud), on risk märgatavalt suurem.

Muuhulgas oleks mõistlik välja arvutada investeeringute tootlus, et saaksid paremini aru, kas soovitud ärilaen tasub end ära või mitte.

Need on vaid mõned vägagi võimalikud riskid, mida sa pead kaaluma enne ärilaenu võtmist.

Isiklik vastutus

Paljud ettevõtjad alahindavad isikliku vastutuse tähtsust. Ettevõtjana oled aga sina vastutav ettevõtte käekäigu eest ning kui asjad peaksid halvasti minema, võib sul tekkida samamoodi probleeme. 

Kõige ohtlikum variant on ärilaen käendusega – st olukord, kus võtad laenu omaenda käendusel. Kui ettevõte ei suuda laenu teenindada, pead sa ise laenumakseid tegema. Kas sa oled selle jaoks valmis?

Ärilaen on küll vajalik teenus ja võib su äri arengut toetada, kuid enne otsuse tegemist kaalu kindlasti neid asjaolusid põhjalikult. Mis kõige olulisem: võrdle ärilaene siinsamas meie lehel, et saaksid teha kaalutletud otsuse oma ettevõtte huve silmas pidades.