Krediidilimiit 2025 võrdlus

Mis on krediidilimiit?

Krediidilimiit tähendab kindlaksmääratud rahasummat, mille piires saad vajadusel raha välja võtta. Näiteks: väikelaenu korral võid saada fikseeritud 1500 € kohe kätte. Krediidilimiidi puhul avatakse sulle personaalne laenulimiit näiteks 1500 € ulatuses, mis tähendab, et võid korraga sealt võtta ka ainult 100 € – sa ei pea kogu summat korraga ära kasutama.

Kui kasutad osa ja maksad selle tagasi, on sul jälle rohkem limiiti saadaval. Kõige parem osa on aga see, et intressi pead maksma ainult selle osa pealt, mille võtsid kasutusele (mitte oma täie limiidi pealt).

Eestis pakuvad krediidilimiite mitmed laenuandjad ning seda nimetatakse tihti hoopis krediidikontoks või laenulimiidiks, kuid sisult on need kõik täpselt samad asjad: krediidilimiidi tähendus kui selline seisneb avatud rahasummas, mida saad alati uuesti kasutada.

Krediitkaardi krediidilimiit vs laenulimiidid

Krediidilimiidist rääkides tuleb kindlasti mainida kõige levinumat varianti: krediitkaart. Krediitkaart, nagu me kõik ilmselt juba teame, on seotud füüsilise maksekaardiga, mida võib kasutada kasvõi toidupoes tasumiseks. Väga levinult kasutatakse krediitkaarte reisimiseks, eriti kuna krediitkaartidel on vahel juures reisikindlustus.

Laenulimiidid on aga puhtalt virtuaalsed tarbimislaenud. See tähendab, et sa ei saa poes maksmiseks eraldi kaarti – selle asemel saad taotleda oma laenulimiidilt lisaraha, mis kantakse sulle su tavalisele pangakontole.

Intressi ja kulukuse poolest kipub nii krediitkaardi krediidilimiit kui ka tavalised laenulimiidid olema üsna sarnased – intress võib olla vabalt üle 20% aastas. Krediitkaarte väljastavad vaid pangad, nii et see on jällegi üks konksukoht, millega pead arvestama: laenulimiite annavad ka mitmed teised Eesti väikelaenufirmad.

Krediidilimiit vs väikelaen

Kuna nii krediidikonto kui ka väikelaen on oma olemuselt väga sarnased, võid hetkel mõelda: kumb siis valida, kui vajad väiksemat rahasummat?

Peamine erinevus seisneb laenusumma fikseerituses. Väikelaen sobib pigem suuremateks, konkreetsete summadega ostudeks. Kui sul on vaja 3000 €, et remont teha, on väikelaenu kuumakse ja tähtaeg selgesti fikseeritud. Kui eesmärk on rahastada ühekordset projekti, siis väikelaen on tihti soodsam ja selgem lahendus.

Krediidilimiit on mõeldud pigem juhuks, kui vajad paindlikkust või sul pole võimalik ette ennustada, kui suuri väljaminekuid sul tuleb. Näiteks võid vajada aeg-ajalt lisaraha autohoolduse, laste vms väljaminekute jaoks.

Krediidilimiidid on kahtlemata märksa paindlikumad – sa võid korraga võtta kasutusele ainult nii palju kui reaalsuses vajad ja sedasi väldid üleliigset laenukoormat. Üldise krediidi kulukuse määra poolest on aga mõlemad üsna võrdsed.

Kuidas määratakse krediidilimiit?

Igale inimesele määratakse personaalne krediidilimiit. See on oluline konksukoht, sest laenuandja kodulehel võib olla kirjas “krediidilimiit kuni 10 000 €”, aga tegelikkuses võidakse sulle anda üksnes 1500 €. Miks see nii on? Nimelt, mängu tulevad mitmed faktorid, mille alusel määratakse sulle sobiv maksimaalne limiit:

• Sinu sissetulek – Sinu netosissetulek on kõige olulisem näitaja. Maksimaalne krediidilimiit sõltub sinu sissetulekust ja võib olla näiteks 2-3 korda suurem sinu kuu sissetulekust. Kui su kuusissetulek on aga 1000 €, siis sa ei saa oodata 10 000-eurost limiiti.
• Sinu olemasolevad kohustused – Kui sul on juba mitu aktiivset laenu, võib pakutav limiit olla väiksem. Näiteks kui sul on autoliising ja väikelaen kokku 250 € kuus, ei hakata sulle pakkuma 3000 € limiiti.
• Sinu üldine maksekäitumine – Mida korralikum on su maksekäitumine olnud, seda suurema tõenäosusega saad kõrgema limiidi. Maksehäire korral ei ole võimalik üldse limiiti saada.
• Muud faktorid – Krediidiandjad arvestavad muuhulgas ka teisi faktoreid, nagu näiteks sinu leibkonna/ülalpeetavate hulk, elukoht, töökoha stabiilsus/kestus, püsikulude suurus jne.

Milleks võib krediidilimiiti kasutada?

Krediidilimiit ei ole kohe kindlasti mõeldud selleks, et rahastada brokkoli ostmist. See on endiselt tööriist, aga mitte lisasissetulek – seepärast tuleb seda kasutada targalt. Krediidilimiiti ei tohi kasutada näiteks riskantsete investeeringute, emotsiooniostude või hasartmängude/pidutsemise jaoks.

Mille jaoks on aga mõistlik krediidilimiiti kasutada?

1. Igapäevakulud – Kui kuu lõpus jääb paariks päevaks raha puudu või tuleb mõni väiksem, ootamatu ost, on limiit mugav lahendus väiksemate summade tasumiseks.
2. Ootamatud arved – Näiteks: pesumasin läheb katki, kommunaalteenuste arve on ootamatust suurem, vajad kiiremas korras tasulist arstiabi vms. Ootamatusi võib olla mitmesuguseid ja just selle jaoks ongi krediidilimiit kõige kasulikum.
3. Auto- või kodukulude tasumine – Paljud kasutavad limiiti remonditööde, elektriarvete, kindlustuse või muude ootamatute kulude katmiseks – kui vajad raha reaalsete eluliselt oluliste asjade jaoks, on krediidilimiidi kasutamine igati otstarbekas.

Muidugi ei ole ühest vastust, kuid rusikareegel on lihtne: kasuta krediidilimiiti ainult siis, kui sul pole reaalselt ühtegi teist lahendust ning sa oled 100% veendunud, et suudad võetud limiidi edaspidi iga kuu tagasi maksta ilma, et tekitaksid endale tõsisemaid rahalisi auke.

Ära kasuta kogu limiiti korraga

Sa võid saada küll 2000 € limiidi, aga see ei tähenda, et sa pead kõike korraga ära kasutama. Võta korraga limiidist ainult nii palju kui sul parasjagu vaja on, mitte rohkem. Arvesta sellega, et ärakasutamata limiidilt intressi maksta ei tule, nii et mida vähem sa korraga kasutusele võtad, seda väiksem on ka intressisumma.

Kasuta intressi kalkulaatorit

Enne summa välja võtmist tee endale selgeks, kui palju see päriselt maksma läheb. Selle jaoks tasub võtta appi intressi kalkulaator – sedasi saad näha, kui suur on reaalne intressikulu ning millised oleksid su tagasimaksed.

Kalkulaatorid on küll üksnes eelduslikud, kuid see annab sulle ikkagi parema ülevaate kulukusest ja võib teinekord panna sind kaks korda mõtlema enne, kui ruttad limiiti kasutama.

Maksa tagasi rohkem kui miinimumsumma

Enamike krediidilimiitide puhul võid korraga tagasi maksta minimaalselt 1-3% laenusummast, mis tähendab, et igakuine minimaalne makse võib olla ka üsna pisike. 

Ühest küljest on see hea uudis, aga tegelikult on mõistlik võimalusel maksta pisut rohkem. Miks? Sest sedasi vähendad intressikulu ja vabaned kohustusest kiiremini.

Kui sul tekib pisut vaba raha, kasuta seda selleks, et tasuda limiiti kiiremini tagasi – ära jää kinni üksnes miinimummakse juurde.

Väldi emotsioonioste

Kui sa tead, et sul on “vaba raha” krediidilimiidi näol, võivad sõrmed sügeleda selle kasutamise järgi, eriti, kui näed internetis mõnda reklaami põnevale tootele.

Arvesta aga sellega, et paindlikkusest hoolimata on tegemist endiselt laenuga. Plaani ostud ette ja ära kasuta oma krediidilimiiti lihtsalt selleks, et teha internetipoodides juhuoste – see ei ole krediidilimiidi eesmärk.