Kodu remontimine võib tähendada nii paari toa värskendamist kui ka põhjalikku köögi, vannitoa või kogu elamise uuendamist. Olenemata tööde mahust kipub üks küsimus olema alati sama: kui palju remont tegelikult maksma läheb ja kuidas vältida olukorda, kus eelarve saab otsa enne tööde lõppu?

Hea planeerimine aitab vähendada ootamatuid kulusid ning teha otsuseid rahulikumalt. Enne tööde alustamist tasub läbi mõelda nii soovitud tulemus, tööde järjekord kui ka see, kuidas remonti rahastada.

Alusta realistlikust eelarvest

Esimene samm on panna kirja kõik tööd, mida soovid teha. Mida täpsem nimekiri, seda lihtsam on hinnata ka kogukulu. Näiteks vannitoa remondi puhul ei tasu arvestada ainult uute plaatide ja sanitaartehnikaga. Eelarvesse võivad kuuluda ka lammutustööd, torutööd, elektritööd, viimistlusmaterjalid, transport ning tööjõukulu.

Suurema remondi puhul tasub küsida hinnapakkumisi mitmelt teenusepakkujalt. Kõige odavam pakkumine ei pruugi alati olla parim ning oluline on võrrelda, millised tööd ja materjalid hinnas sisalduvad.

Lisaks võiks planeeritud eelarvele jätta varu ootamatuteks kuludeks. Remondi käigus võib näiteks selguda, et vana põrand vajab rohkem parandamist kui esialgu arvati või tuleb välja vahetada osa elektrijuhtmestikust.

Mõtle enne läbi, kuidas remonti rahastada

Väiksemad tööd on sageli võimalik katta säästudest, kuid suurema koduuuenduse puhul võib vajalik summa olla märksa suurem. Sellisel juhul tasub enne tööde alustamist läbi mõelda ka rahastamise pool.

Üheks võimaluseks on remondilaen, mis on mõeldud spetsiaalselt remondi ja kodu uuendamisega seotud kulude katmiseks. Seda võib kasutada näiteks köögi või vannitoa renoveerimiseks, põrandate vahetamiseks, mööbli ja kodumasinate ostmiseks või teisteks koduga seotud töödeks.

Kui väljaminekud ei ole seotud ainult remondiga, vaid samal ajal on vaja katta ka muid suuremaid kulusid, võib alternatiiviks olla väikelaen. Oluline on valida lahendus vastavalt sellele, milleks raha tegelikult vaja on, ning hinnata enne laenu võtmist oma igakuist maksevõimet.

Finantseerimise kasutamisel tasub lähtuda mitte maksimaalsest võimalikust summast, vaid tegelikust vajadusest. Samuti võiks juba enne lepingu sõlmimist läbi mõelda, milline kuumakse mahub mugavalt igakuisesse eelarvesse.

Jaga remont etappideks

Kõike ei pea tingimata korraga valmis tegema. Kui kogu remondiprojekt osutub liiga kulukaks, võib tööd jagada etappideks.

Näiteks võib esmalt korda teha kõige kiiremini remonti vajava vannitoa, seejärel köögi ning hiljem elutoa ja magamistoa. Selline lähenemine võimaldab kulusid pikema aja peale jaotada ning vähendab survet kogu vajalik summa korraga leida.

Tööde järjestamisel tasub lähtuda ka loogikast. Elektri-, toru- ja muud suuremad tehnilised tööd tuleks üldjuhul teha enne seinte, põrandate ja sisustuse lõplikku viimistlemist. Nii väldid olukorda, kus äsja tehtud tööd tuleb mõne järgmise etapi tõttu uuesti lahti võtta.

Ära hoia kokku vales kohas

Remondieelarve koostamisel tekib sageli soov mõne materjali või töö pealt kokku hoida. Mõnes kohas on see täiesti mõistlik, kuid kõiges ei tasu lähtuda ainult kõige madalamast hinnast.

Näiteks elektri- ja torutööd võiks jätta pädevate spetsialistide teha. Samuti tasub rohkem tähelepanu pöörata materjalidele, mida on hiljem keeruline või kallis välja vahetada.

Samas võib kokkuhoidu leida näiteks sisustuses. Kõik mööbliesemed ei pea olema eritellimusel ning mõnikord piisab ruumi värskendamiseks uue värvi, valgustuse või väiksemate detailide lisamisest.

Võrdle alati kogukulu, mitte ainult kuumakset

Kui remonti rahastatakse laenuga, on oluline võrrelda erinevaid pakkumisi tervikuna. Väike kuumakse võib esmapilgul tunduda ahvatlev, kuid pikema tagasimakseperioodi puhul võib laenu kogukulu olla suurem.

Vaadata tasub intressi, krediidi kulukuse määra, lepinguga kaasnevaid tasusid, tagasimakseperioodi ning kogu tagasimakstavat summat. Kõik need näitajad aitavad mõista, kui palju finantseerimine tegelikult maksma läheb.

Hästi planeeritud remont aitab vältida ebameeldivaid üllatusi

Eduka koduremondi alus ei ole ainult ilus visioon, vaid realistlik plaan. Pane paika soovitud tööd, küsi hinnapakkumisi, jäta eelarvesse varu ning mõtle enne alustamist läbi, kuidas kõik kulud kaetakse.

Kui eelarve on selge ja rahastamine läbi mõeldud, on ka remondiprotsessi lihtsam juhtida. Nii on väiksem tõenäosus, et töö jääb pooleli või tuleb projekti keskel teha kiirustades rahalisi otsuseid.

Kõige olulisem on valida remondi maht, materjalid ja võimalik finantseerimine vastavalt oma tegelikele võimalustele. Hästi planeeritud remont ei aita ainult kodu paremaks muuta, vaid muudab kogu protsessi märksa rahulikumaks ja etteaimatavamaks.

Panga eitav laenuotsus ei tähenda alati, et laenu saamine on täielikult välistatud. Küll aga tähendab see, et enne järgmise taotluse esitamist tasub aru saada, miks pank keeldus ja kas uue laenu võtmine oleks üldse mõistlik.

Alternatiivseid võimalusi leidub, kuid teise krediidiandja poole pöördumine ei tohiks olla automaatne järgmine samm. Esmalt tasub hinnata, kas probleem peitub konkreetselt ühe panga tingimustes või selles, et uus laenukoormus oleks praeguse eelarve jaoks liiga suur.

Kõigepealt tasub välja selgitada, miks pank laenu ei andnud

Pank ei tee laenuotsust ainult ühe näitaja põhjal. Tavaliselt hinnatakse sissetulekut, olemasolevaid laene ja liisinguid, igakuiseid püsikulusid, varasemat maksekäitumist ning seda, kui palju raha jääks pärast uue laenumakse lisandumist igapäevasteks kuludeks.

Seetõttu võib sama sissetulekuga inimene saada ühes olukorras positiivse ja teises negatiivse otsuse. Näiteks võib probleem olla selles, et olemasolevate kohustuste kuumaksed on juba kõrged või soovitakse liiga suurt summat liiga lühikeseks perioodiks.

Kui keeldumise põhjus on teada, saab hinnata ka järgmisi samme. Mõnikord võib aidata väiksem laenusumma, pikem kogumisperiood või olemasolevate kohustuste vähendamine. Teinekord võib olla mõistlik võrrelda teiste krediidiandjate tingimusi. Kindlasti ei tasu aga järjest saata uusi taotlusi teadmata, miks eelmine tagasi lükati.

Mida teha, kui pank keeldub ebapiisava sissetuleku tõttu?

Kui peamine murekoht on sissetulek, tasub esmalt vaadata, kas küsimus on selle suuruses või stabiilsuses. Olukorras, kui pank keeldub ebapiisava sissetuleku tõttu, ei pruugi teise laenuandja juurde pöördumine probleemi lahendada. Ka teised krediidiandjad peavad hindama, kas laenu tagasimaksed on taotlejale jõukohased. 

Oluline on vaadata mitte ainult netosissetulekut, vaid seda, kui palju raha jääb pärast püsikulude ja olemasolevate laenumaksete tasumist alles. Näiteks võib 1800-eurone netosissetulek tunduda esmapilgul piisav, kuid kui sellest kulub juba 700 eurot eluasemele, 350 eurot olemasolevatele laenudele ning ülejäänud summa peab katma igapäevased kulud, ei saa sellele juurde lisada veel 300-eurost uut kuumakset.

Sellises olukorras võivad praktilisemad lahendused olla soovitud summa vähendamine, ostu edasi lükkamine või esmalt olemasolevate kohustuste vähendamine.

Alternatiivsed laenuandjad võivad vahel aidata

Kuigi kõik krediidiandjad peavad järgima samu vastutustundliku laenamise põhimõtteid, võivad nende hindamismudelid olla mõnevõrra erinevad. Seetõttu ei tähenda ühe panga keeldumine automaatselt seda, et kõik laenuandjad teevad sama otsuse.

Pangad võivad olla teatud tüüpi klientide, sissetulekute või laenusummade suhtes konservatiivsemad, samal ajal kui mõni krediidiandja võib pakkuda väiksemaid tarbimislaene paindlikumate tingimustega. Vahel on mõistlik seega võrrelda alternatiivseid laenupakkujaid, kuid seda tuleks teha pakkumiste kvaliteedi, mitte ainult heakskiidu tõenäosuse järgi.

Oluline on kontrollida intressi, krediidi kulukuse määra, lepingutasusid, kogu tagasimakstavat summat ja lepingu kestust. Pankadevälise laenu puhul võib rahastus olla kättesaadavam, kuid selle hind võib olla kõrgem.

Küsimus ei tohiks seega olla ainult selles, kes laenu annab, vaid ka selles, millistel tingimustel laenu antakse ja kui palju see sulle lõpuks maksma läheb.

Kas käendaja või kaastaotleja võiks aidata?

Mõned tagatiseta laenu võimalused võivad olla kättesaadavad siis, kui kasutada kas käendajat või taotleda laenu hoopis koos kaastaotlejaga. Kaastaotleja puhul hinnatakse tavaliselt mõlema inimese sissetulekuid ja kohustusi. See võib parandada võimalusi juhul, kui ühe inimese sissetulek üksi ei ole soovitud laenusumma jaoks piisav.

Samas tähendab ühine laen ka ühist vastutust. Kui üks laenusaaja makseid enam ei tasu, ei kao kohustus kuhugi ning teine osapool peab arvestama võimalusega, et kogu maksekoormus jääb tema kanda.

Kaastaotleja ei ole lihtsalt viis laenuotsuse parandamiseks. Tegemist on pikaajalise rahalise kohustusega, mille mõju peaksid mõlemad osapooled enne lepingu sõlmimist põhjalikult läbi arutama. Reeglina on kaastaotlemine parim variant abikaasade jaoks, kuid isegi siis tuleb laenuotsus läbi mõelda – ka abikaasade puhul võib olla endiselt parem, kui mõlemad partnerid pole koormatud laenukohustusega.

Kuidas laenu saada, kui sul on maksehäire?

Enamjaolt lükkavad pangad ja laenuandjad laenutaotluse tagasi maksehäirete tõttu. Kui mõtiskled, kuidas laenu saada, kui sul on maksehäire, siis vastus on paraku ühene – aktiivse maksehäirega ei ole võimalik laenu saada.

Kõik Eesti laenuandjad kontrollivad Maksehäireregistrit ning kui seal kajastub aktiivne maksehäire, siis saab laenutaotlus kohe negatiivse vastuse. Negatiivne vastus võib tulla ka siis, kui viimasest maksehäirest pole möödunud veel 6 kuud.

Kui maksehäire on tekkinud näiteks tasumata arvest või laenust, tasub võtta ühendust võlausaldajaga ning uurida maksegraafiku või muu kokkuleppe võimalust. Eesmärk peaks olema maksehäire eemaldamine ja tasumine esimesel võimalusel – muudmoodi pole võimalik laenu saada.

Kui leiad internetist inimesi, kes lubavad anda laenu ka maksehäirega inimestele, ei tohiks selliseid pakkumisi usaldada. Ükski Eesti krediidiandja ei ole nõus väljastama laenu inimesele, kellel on aktiivsed maksehäired ja selged rahalised probleemid.

Millal võiks laenamisest üldse loobuda?

Mõnikord on panga keeldumine kasulik hoiatussignaal. Kui igakuine eelarve on juba pingeline, sissetulek ebastabiilne või olemasolevate laenude maksmine tekitab raskusi, võib uus laen probleemi süvendada. Sellisel juhul võib parem otsus olla ost edasi lükata, vähendada kulusid või koguda vajalik summa järk-järgult.

Eriti tasub ettevaatlik olla juhul, kui uut laenu vajatakse olemasoleva laenu kuumakse, üüri, kommunaalarve või muu püsikulu tasumiseks. See näitab sageli, et probleem ei ole ühekordses väljaminekus, vaid igakuises rahavoos. Uus krediit võib sellises olukorras anda ajutise hingamisruumi, kuid lisab järgmiste kuude eelarvesse veel ühe maksekohustuse.

Seega, kui pank ütles laenu andmisest ära, ei pruugi see olla veel küll lõpp, kuid sellesse tasub suhtuda kui hoiatusse – see võib olla ohumärk, mis ütleb, et sa pead veel oma rahaasju parandama.

Internetis laenupakkumisi otsides ei piirdu tulemused enam ammu ainult Eesti pankade ja krediidiandjatega. Otsingusse võivad ilmuda Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus või mõnes teises Euroopa riigis tegutsevad ettevõtted, kes pakuvad tarbimislaene, krediidikontosid või muid finantseerimislahendusi.

Sellest võib jääda mulje, et Eesti elanikul on võimalik valida laenuandja sisuliselt kogu Euroopa turult. Tegelikkus on keerulisem, mistõttu räägime lähemalt, kas ja millal on võimalik võtta laen välismaalt, olles ise endiselt Eesti resident.

Kas Eesti elanik saab teisest Euroopa riigist laenu võtta?

Euroopa Liidu ühisturg võimaldab finantsteenuseid osutada üle riigipiiride, kuid see ei tähenda, et tarbijal oleks automaatne õigus saada laenu ükskõik millisest Euroopa pangast – seetõttu on ka laen välismaalt üpris haruldane nähtus.

Finantsasutused võivad ise otsustada, milliste riikide residentidele nad krediiti annavad. Euroopa Liidu ametlik tarbijainfo juhib samuti tähelepanu sellele, et teise liikmesriigi pangad võivad olla ettevaatlikud inimestele laenamisel, kes elavad teises riigis. See on täiesti arusaadav piirang, sest teise liikmesriigi elanike kohta pole niivõrd lihtne teha adekvaatset taustakontrolli. On ju selge, et eestlastena ei oskaks me hinnata näiteks prantslase krediidivõimekust samamoodi nagu naabri-Vello oma.

Praktikas tähendab see, et näiteks Saksamaa pangal võib olla internetis atraktiivne tagatiseta tarbimislaen, kuid taotluse tingimustes võib olla nõutud Saksamaa elukoht, kohalik pangakonto või regulaarne Saksamaalt saadav sissetulek. Sellisel juhul ei muuda Euroopa Liidu kodakondsus Eesti elanikku automaatselt sobivaks kliendiks.

Teine olukord tekib siis, kui välismaine finantsasutus on oma teenused teadlikult Eesti turule toonud. Euroopa Majanduspiirkonna finantsasutused saavad teatud juhtudel teenuseid piiriüleselt osutada, kuid selleks kehtivad järelevalve- ja teavitamisreeglid. Finantsinspektsioon märgib, et Eestis piiriüleseid teenuseid osutada sooviv finantsasutus peab sellest nõuetekohaselt teavitama – sellised ettevõtted leiabki Finantsinspektsiooni lehelt täiesti eraldi osast.

Seega tehniliselt võttes pole isegi küsimus sellest, kas sa saaksid laenu välismaalt, vaid küsimus on selles, kas välismaa ettevõtted pakuvad laenu eestlastele.

Miks ei pruugi välismaa pank Eesti kliendile laenu anda?

Laenuandja jaoks on teises riigis elav klient keerulisem kui kohalik klient. Ettevõte peab hindama tema sissetulekut, olemasolevaid kohustusi ja maksevõimet ning arvestama teise riigi õigusruumi ja krediidiinfoga. Samuti võivad probleemiks saada sissetuleku päritolu ja selle tõendamine. Kui pank kasutab oma riigi automaatseid andmebaase, ei pruugi Eesti tööandjalt saadud palgaandmed olla talle samal viisil kättesaadavad. On ju selge, et välismaal olev ettevõte ei saa nii kergelt ligipääsu EMTA süsteemile nagu meie Eestis.

Seetõttu võivad välismaised pangad nõuda näiteks:

• kohalikku elukohta;
• kindla riigi pangakontot;
• selles riigis töötamist;
• kohalikku isikukoodi või maksuresidentsust;
• pikemat kohalikku krediidiajalugu.

Eriti keeruline on olukord siis, kui valikus on kiirelt taotletav laen – digitaalne taotlus võib tõepoolest võtta vaid mõne minuti, kuid see ei tähenda, et välisriigi resident vastaks automaatselt laenu saamise tingimustele või et raha kantakse sama kiiresti Eesti kontole.

Mida välismaa laenupakkumise puhul võrrelda?

Iga laen välismaalt ei ole väärt sinu aega, raha ega allkirja. Kõige suurem viga oleks võrrelda ainult reklaamitud intressimäära. Tegelikult peaks laenupakkumiste võrdlemine hõlmama vähemalt krediidi kulukuse määra, kogu tagasimakstavat summat, lepingutasusid, kuumakset, lepingu pikkust ning ennetähtaegse tagastamise tingimusi. Seda enam siis, kui tegutsed keeles, mis pole su emakeel ja mida sa täielikult veel ei valda.

Euroopa Liidu tarbijakrediidi reeglite üks eesmärke ongi muuta pakkumised võrreldavamaks. Enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist peab krediidiandja andma standardiseeritud lepingueelset infot, mis sisaldab muu hulgas krediidisummat, krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määra. See on oluline, sest kaks laenu võivad nimelise intressi järgi tunduda peaaegu identsed, kuid erinevate teenustasude tõttu võib nende lõplik hind olla märgatavalt erinev.

Kui näiteks ühe pakkumise intress on madalam, kuid sellele lisandub suur lepingutasu ja igakuine haldustasu, võib kõrgema intressiga, kuid väiksemate lisatasudega laen osutuda kokkuvõttes soodsamaks.

Välismaa laenud ja olemasolevate kohustuste tasumine

Üks levinud põhjus, miks mõned eestlased otsivad laenu välismaalt, on soov koondada vanad kohustused ühe laenu alla. 

Olemasolevate laenude refinantseerimine võib olla mõistlik juhul, kui uus leping vähendab krediidi kogukulu, muudab kuumakse jõukohasemaks või lihtsustab mitme erineva maksekohustuse haldamist. Välismaise krediidiandja puhul tuleb aga kontrollida, kas ettevõte üldse refinantseerib Eestis sõlmitud krediidilepinguid. Kõik laenuandjad ei aktsepteeri teises riigis võetud kohustusi ning mõni võib väljastada refinantseerimislaenu ainult oma koduriigi krediitide katmiseks.

Samuti ei tasu refinantseerimist hinnata ainult väiksema kuumakse järgi. Kui uus laen venitab tagasimakseperioodi oluliselt pikemaks, võib kuumakse küll väheneda, kuid intressikulu kogu lepingu peale suureneda.

Jällegi tuleb võrrelda hoolikalt kõiki laenuga seotud aspekte, mitte tugineda üksnes intressimäärale.

Millal võib välismaise laenu kaalumine olla mõistlik?

Välismaise laenuandja pakkumist võib kaaluda siis, kui ettevõte teenindab ametlikult Eesti residente, lepingu tingimused on selgelt esitatud ning kogukulu on kohalike alternatiividega võrreldes konkurentsivõimeline. Eestis tegutseb muuhulgas ka mitmeid ettevõtteid, kes tegutsevadki rahvusvahelisel tandril ja on Eesti võtnud üheks oma turuks, nii et sedasi ei ole laen välismaalt niivõrd veider.

Samas ei ole mõistlik valida välismaist ettevõtet ainult seetõttu, et Eestis on mõni laenutaotlus tagasi lükatud. Kui mitmed krediidiandjad leiavad, et uus kohustus ei ole taotleja sissetuleku ja olemasolevate maksete juures jõukohane, võib järgmise laenuandja otsimine probleemi pigem edasi lükata kui lahendada. Välismaa laenuandjate poole pöördumine ei ole lahendus.

Rahaliste probleemide korral tuleks eelkõige üle vaadata olemasolevad kohustused, vähendada laenusummat või otsida võimalusi seniste maksete ümberkorraldamiseks – laen välismaalt ei ole alati õige väljapääs.

Mootorratta ost on paljude jaoks emotsionaalsem otsus kui tavalise sõiduauto soetamine, kuid rahastamise poole pealt tasub seda vaadata sama kainelt nagu iga teist suuremat väljaminekut. Kui kogu ostusummat ei ole võimalik või mõistlik korraga tasuda, tekib küsimus, milline finantseerimisviis sobib kõige paremini.

Levinumad variandid on motolaen, väikelaen ja mõnel juhul ka liising. Esmapilgul võivad nende pakkumised tunduda üsna sarnased, sest kõigi puhul jagatakse suurem ostukulu pikema perioodi peale. Tegelik erinevus seisneb aga intressis, lepingutingimustes, tagatises, sõiduki omandiõiguses ja selles, kui vabalt saab mootorratast hiljem müüa või ümber ehitada.

Motolaen on mõeldud konkreetselt sõiduki ostmiseks

Nagu nimigi viitab, on motolaen sihtotstarbeline laen – selle eesmärk on mootorratta, rolleri või muu kaherattalise sõiduki ostu finantseerimine. Sarnaselt sellele, kuidas töötab laen auto ostuks, töötab ka motolaen: see on mõeldud sõiduki soetamiseks. Tingimused võivad sõltuda ratta hinnast, vanusest ja mõnel juhul ka sellest, kas ost toimub eraisiku või ettevõttena.

Kuna motolaen on loodud spetsiifiliselt kaherattalise ostmiseks, võivad selle tingimused olla paremini seadistatud vastavale sõidukiliigile. See võib muuta tingimused selgemaks ning mõnel juhul ka sobivamaks kui täiesti üldotstarbelise tarbimislaenu puhul.

Samas ei tähenda motolaen paraku aga kaugeltki seda, et tegemist on kõige odavama lahendusega. Pakkumisi tuleb võrrelda samade näitajate järgi nagu teisigi laene, eriti kuna tihtipeale võib motolaen olla täpselt samade tingimustega nagu tavaline väikelaen, olles lihtsalt nimetatud teisiti. Sellisel juhul ei ole enam vahet, kas taotled motolaenu või täiesti tavalist tagatiseta väikelaenu.

Väikelaen annab rohkem vabadust

Kui motolaen kannab juba spetsiaalset eesmärki, siis väikelaenu võimalused on veidi vabamad. Laenu taotlemisel tuleb küll valida laenuraha kasutamise otstarve, kuid seda ei kontrollita: see, kuidas laenuraha kasutad, on sinu vaba voli. Laenusumma kantakse kontole ning seda saab kasutada nii mootorratta ostuks kui ka teiste sellega seotud kulude katmiseks.

Kuna väikelaen annab vabamad käed, võid seda kasutada ka teiste kulude jaoks, mis ratta ostuga kaasnevad: näiteks registreerimine, hooldus, uued rehvid, sõiduvarustus või vajalik remont.

Kui kasutatud mootorratas maksab näiteks 6000 eurot, kuid sa tead juba ette, et ratta hooldus, varustus ja muud esmased kulud lisavad veel 1000 eurot, võib üldotstarbeline väikelaen olla paindlikum kui laen, mis on seotud ainult sõiduki ostuhinnaga.

Paindlikkusel võib aga olla oma hind. Mõne väikelaenu intress võib olla kõrgem kui konkreetseks otstarbeks mõeldud sõidukilaenul. Seetõttu ei tohiks otsust teha üksnes selle järgi, kumb variant tundub lihtsam.

Millal võiks motolaen olla parem valik?

Motolaen võib olla mõistlik juhul, kui ostetav mootorratas on juba välja valitud ning vajalik rahasumma on täpselt teada. Näiteks: kui sa soovid soetada 8000 euro maksva mootorratta ning sul on osa summast juba endal olemas, võib sihtotstarbeline motolaen olla piisav. Sellisel juhul ei ole tingimata vaja võtta suuremat üldotstarbelist laenu.

Motolaenu kasuks võib rääkida ka olukord, kus selle intress või krediidi kogukulu on võrreldava väikelaenu omast madalam.

Samas tasub kontrollida, kas laenuleping seab mootorrattale mingeid piiranguid. Mõne finantseerimislahenduse puhul võib sõiduk olla seotud lepinguga nii, et selle müümine enne laenu täielikku tagastamist nõuab täiendavaid samme. Õnneks ei ole see küll eriti levinud praktika, ent sellest hoolimata ei tasuks lepingu allkirjastamisega kiirustada ülemäära palju.

Millal sobib paremini väikelaen?

Väikelaen võib olla parem lahendus siis, kui ostuga kaasneb rohkem kulusid või kui soovitakse sõiduki osas suuremat paindlikkust, seda juhul kui motolaen ei anna samasugust paindlikkust.

See võib olla oluline eelkõige vanema kasutatud mootorratta puhul. Kui ratas vajab kohe pärast ostu hooldust, uusi rehve või mõne detaili vahetamist, ei pruugi ainult ostuhinda kattev rahastus olla piisav.

Väikelaenu puhul on levinud ka tagatiseta rahastamine, mis tähendab, et laenu saamiseks ei ole vaja anda mootorratast või muud vara laenuandjale tagatiseks. Sellise lahenduse eelis on lihtsam ülesehitus ja suurem vabadus oma varaga ümber käia.

Tagatise puudumine tähendab siiski laenuandja jaoks suuremat riski ning see võib kajastuda intressis. Seetõttu tasub tagatiseta laenu puhul eriti hoolikalt vaadata krediidi kogukulu, mitte ainult aastast intressimäära.

Kas mootorratast saab võtta ka liisingusse?

Sõidukite ostmisel tekib alati dilemma: kas võtta tagatiseta laen või hoopis liising. Eriti uuemate ja kallimate mootorrataste puhul võib üheks võimaluseks olla sõiduki liising.

Liising erineb laenust eelkõige omandi poolest. Laenuga ostes saab mootorratta omanikuks üldjuhul ostja, samas kui liisingu puhul kuulub sõiduk lepingu kestel tavaliselt liisinguandjale.

See tähendab, et ratta kasutamisega võivad kaasneda täiendavad nõuded. Näiteks võib liisinguandja nõuda kaskokindlustust ning leping võib piirata sõiduki müümist või olulist ümberehitamist. Samuti võivad rattale kehtida läbisõidupiirangud.

Mootorrattahuvilise jaoks võib see olla oluline küsimus. Kui plaan on ratast põhjalikult modifitseerida, vahetada välja väljalaskesüsteem, vedrustus või muud suuremad komponendid, tasub enne liisingulepingu sõlmimist kontrollida, mida leping selliste muudatuste kohta ütleb. Reeglina sobib mootorratta ostmiseks paremini siiski klassikaline moto- või väikelaen.

Motolaen või väikelaen – kumb siis valida?

Motolaen võib sobida paremini siis, kui mootorratas on juba välja valitud, ostusumma on täpselt teada ning sihtotstarbelise laenu tingimused on konkurentsivõimelised.

Väikelaen annab rohkem paindlikkust juhul, kui lisaks ratta hinnale tuleb katta ka varustuse, hoolduse või muud ostuga seotud kulud. Samuti võib see olla praktiline vanema mootorratta või eraisikult ostmise korral. Pea silmas ka seda, et motolaen ongi tavaliselt väikelaen, lihtsalt teise nime all. Paljude laenuandjate puhul pole seega oluliselt vahet, kas taotleda motolaenu või väikelaenu.

Õige lahendus ei sõltu seega sellest, millise nimega finantseerimistoode kõige paremini kõlab. Võrrelda tuleks seda, kui palju raha on päriselt vaja, kui suur on kogu tagasimakstav summa ja millised kohustused iga lahendusega kaasnevad.

Nutitelefon on muutnud seda, kuidas me igapäevaseid rahaasju korraldame: telefoni kaudu saab teha absoluutselt kõike, nii et pole ka ime, et mobiilne laen on muutunud tavapäraseks. Ei mingeid pangakontoreid või füüsilisi paberimajandusi – vaid mõned klõpsud telefonis ja laen ongi vormistatud.

Allpool selgitame aga lähemalt, mida mobiilne laen endast kujutab ning mida võiksid selle puhul silmas pidada.

Mis on mobiilne laen?

Mobiilne laen on internetis taotletav laen, mille puhul on kogu või suurem osa taotlusprotsessist kohandatud nutitelefonile. Võid avada krediidiandja veebilehe telefoni brauseris või kasutada teenusepakkuja mobiilirakendust – see variant on muutunud üsna populaarseks Eestis.

Laenu taotlemiseks ei pea sa tegema muud, kui tuvastama end Smart-ID või Mobiil-ID kaudu ning täitma laenuvormi, mis on telefonil täitmiseks muudetud eriti lihtsaks. Lisaks küsitakse sinult ka pangakonto väljavõtet, kuigi erinevad laenupakkujad lasevad seda teha ka automaatselt, paludes su nõusolekut selleks, et teha päringuid avalikest registritest.

Pärast andmete esitamist hindab krediidiandja sinu krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgi peab krediidiandja enne krediidi väljastamist hindama, kas taotleja on eeldatavasti võimeline võetud kohustust tagasi maksma.

Seetõttu ei tähenda telefonist esitatud taotlus automaatselt kiiret heakskiitu. Taotluse esitamine võib olla lihtne ja tehniliselt kiire, kuid krediidi väljastamine sõltub siiski sinu majanduslikust olukorrast ning konkreetse krediidiandja tingimustest.

Milliseid mobiilseid laene saab telefoni vahendusel taotleda?

Tehniliselt võttes saab peaaegu kõiki laene taotleda mobiili vahendusel, kuid oma olemuselt sobivad mõned laenuliigid selle jaoks paremini. Kõige tüüpilisem mobiilne laen on eelkõige tagatiseta, nii et mobiilseid laenuteenuseid saab liigitada alljärgnevalt:

• Väikelaenud – Väikelaenud on oma olemuselt tagatiseta laenud, mille saamiseks pole sul vaja kasutada kinnisvaratagatist ega midagi muud taolist. Summa ja periood on samuti üsna paindlik, vahel isegi kuni 25 000 €. Enamikel suurematel Eesti krediidiandjatel on mugav iseteenindus laenu haldamiseks ja sinna saab sisse logida hõlpsalt oma telefoni kaudu, nii et mobiilne laen võibki olla tavaline väikelaen.
• Krediidikonto – Krediidikonto on mitmes mõttes väikelaenule sarnane, ent selle puhul määratakse sulle personaalne krediidilimiit, mille ulatuses saad lisaraha taotleda vajadusel. See on veidi paindlikum variant, eriti siis, kui sul on vaja aeg-ajalt lisaraha, aga samas pead olema hoolikas, sest vaba krediidilimiidi arvelt ei tohiks kunagi katta igapäevakulusid.
• Kiirlaenud – Klassikalised kiirlaenud on suuremas osas Eestist kadunud, olles asendunud väikelaenu ja krediidikontoga. Mõned Eesti laenuandjad annavad aga endiselt välja väiksemaid laenusummasid ülikiirelt ja tihti ongi tegemist mobiilse laenuga, mida saad taotleda näiteks laenuandja iseteeninduse või äpi kaudu. Sedasi on vahel saadaval ka kiirlaen nädalavahetusel, sest saad teha taotluse igal ajal äpis.

Üks mobiilne laen, mida tänapäeval aga ei eksisteeri, on SMS laen. Paljud meist mäletavad vanu loosungeid, kus öeldi kõlavalt “SMS laen kohe kätte” või “piiks-piiks ja raha tuleb”, kuid need ajad on möödas – tänapäevane mobiilne laen ei ole SMS laen.

Mobiilsed laenud on tavalised väikelaenud, mida väljastavad Eestis registreeritud krediidiandjad ning nende tingimused on täiesti normaalsed – sa saad lihtsalt teha taotluse telefonis, mitte ei pea selle jaoks istuma arvutiekraani taga.

Mida mobiilsete laenude võrdlemisel vaadata?

Nutitelefon muudab pakkumiste leidmise lihtsaks, kuid laenu valimisel ei tasu keskenduda ainult taotlusvormi mugavusele või reklaamis näidatud intressile. Ka TTJA rõhutab, et enne laenulepingu sõlmimist tuleb võtta pakkumine mitmelt laenuandjalt, sest isegi sama suure laenu puhul võivad tingimused ja lõplik kulukus oluliselt erineda.

Siin on paar asja, mida peaksid kindlasti silmas pidama enne, kui otsustad mobiilse laenu vastu võtta:

1. Krediidi kulukuse määr – Üks olulisemaid näitajaid on krediidi kulukuse määr. See väljendab krediidi kogukulu aastase protsendimäärana ning arvestab lisaks intressile ka mitmeid teisi laenuga seotud teadaolevaid kulusid, näiteks lepingutasusid. Kahe mobiilse laenu intress võib olla sama, aga krediidi kulukuse määr üsna erinev – see näitab tegelikku pilti.
2. Tagasimakstav summa – Vaata alati, kui palju pead lepingu lõpuks kokku tagasi maksma. Kui laenad näiteks 2000 eurot, on sinu jaoks oluline teada mitte ainult kuumakset, vaid ka seda, kui palju maksad kogu perioodi jooksul koos intresside ja tasudega. Pikem laenuperiood võib muuta igakuise makse väiksemaks, kuid suurendada kokkuvõttes makstavate intresside summat.
3. Lisatasud – Kontrolli lepingutasu, haldustasu ning muid võimalikke tasusid. Samuti tasub uurida, millised kulud kaasnevad makse hilinemise või lepingu muutmisega. Kui kaks laenupakkumist näevad esmapilgul väga sarnased välja, võivad just lisatasud muuta nende tegeliku kogukulu erinevaks.
4. Kuumakse – Sobiv kuumakse peab mahtuma sinu eelarvesse ka siis, kui mõnel kuul tekib tavapärasest rohkem väljaminekuid. Mobiilne laen võib olla mugav, aga ära torma laenuperioodi ja -summa valimisel ning ära otsusta ainult intressi baasil: sa pead mõtlema ka sellele, kas suudad näiteks 5 aastat järjest tasuda valitud kuumakset.

Mobiilse laenu eelised ja puudused

On täiesti mõistetav, kui mobiilne laen tundub sulle endiselt veider või kui sa pole telefoni kaudu taotlemisega niivõrd sinasõber. Allpool selgitame sulle mobiilse laenu tugevusi ja nõrkuseid, et saaksid teha informeeritud otsuse.

Mobiilse laenu eelised:

• Lihtne ligipääsetavus – Sa saad laenupakkumisi kontrollida telefonist ning ei pea teenuse kasutamiseks külastama füüsilist teeninduspunkti ega jaurama pika lohiseva registreerumisega arvuti kaudu.
• Kiire võrdlus – Saad hõlpsalt võrrelda erinevaid laenuvõimalusi. Kui veebileht on korralikult mobiilile kohandatud, saad enne taotluse kinnitamist kogu vajaliku info ühes kohas üle vaadata, seda kõikide laenuandjate puhul.
• Kiire ülevaade iseteeninduses – Mobiil-ID või Smart-ID kaudu sisselogimine on kiire ja mugav ning saad näiteks oma laenusumma saldot või muid lepinguga seotud asjaolusid igal hetkel kontrollida.

Mobiilse laenu puudused:

• Liialt lihtne taotleda – Mobiilse laenu suurim eelis võib teatud olukorras muutuda ka puuduseks. Kui kogu protsess toimub telefonis kiiresti ja väheste sammudega, on lihtsam teha otsus emotsiooni ajel. Sul on telefon alati taskus ja sedasi võib paraku ka alati tekkida kiusatus laenu taotleda või momendi ajendil leping allkirjastada.
• Keskendud üksnes kuumaksele – Väike igakuine summa võib tunduda eelarvesse hästi sobivat, kuid väga pikk tagasimakseperiood võib muuta krediidi kogukulu märksa suuremaks. Telefonis ei pruugi sa seda aga tähele panna.

Millal võib mobiilne laen olla hea mõte?

Mobiilne laen võib olla praktiline võimalus juhul, kui sul on selgelt määratletud väljaminek, tead täpselt, kui suurt summat vajad ning oled täiesti veendunud, et sinu regulaarne sissetulek võimaldab uue kuumakse probleemideta eelarvesse mahutada.

Sa ei tohiks aga mobiilse laenu peale isegi mõelda, kui see on tekkinud hetke ajendil – näiteks nägid kaubanduskeskuses midagi, mida võiks koju osta või shoppasid veebis ja tekkis mõni uitmõte. Mobiilne laen võib olla lihtne ja kiire, kuid see ei tähenda, et võiksid seda mõtlematult taotleda iga asja jaoks.

Pane enne taotluse esitamist kirja oma regulaarne netosissetulek ja igakuised vältimatud kulud. Lisa olemasolevad laenumaksed ning jäta eelarvesse ruumi ka ootamatuteks väljaminekuteks. Alles pärast seda saad hinnata, milline kuumakse oleks tegelikult jõukohane. Mobiiltelefon teeb laenu taotlemise lihtsamaks, kuid lõplik otsus väärib sama palju tähelepanu nagu iga teine pikemaajaline rahaline kohustus.

Laenu ei pea alati võtma pangast ning õigupoolest paljud eestlased ei teegi seda enam, sest laen eraisikult eraisikule on hakkanud levima lausa Facebooki gruppides, mitte ainult sõprade-tuttavate ringis.

Samas ei tähenda laen eraisikult automaatselt lihtsamat, odavamat ega turvalisemat laenu. Eriti ettevaatlik tasub olla siis, kui laenu pakub võõras inimene, tingimused on ebaselged või raha lubatakse ilma korraliku lepinguta.

Mida tähendab laen eraisikult eraisikule?

Tagatiseta laen eraisikult eraisikule tähendab olukorda, kus üks füüsiline isik annab teisele laenu, seda otseselt ja ilma tüüpiliste vahendusplatvormideta (nagu ühisrahastusplatvormid). Pooled võivad kokku leppida ka intressis, maksegraafikus, tagatises ja muudes tingimustes.

Tüüpiliselt on aga tagatiseta laen eraisikule veidi teistsugune olukord võrreldes tavalise laenusuhtega. Tihti võetakse väikeseid summasid eraisikutelt kergekäeliselt – näiteks laenatakse korraga 50-200 eurot, tihti ka ilma lepinguteta. Sedasi võib aga kiirelt tekkida problemaatiline olukord, sest kumbagi poolt ei kaitse juriidiliselt korrektne laenuleping.

Eraisikutevaheline laenamine on keeruline ka seadusandlikust vaatenurgast. Finantsinspektsiooni selgituse järgi ei tähenda näiteks pereliikmele või lähedasele tuttavale üksiku laenu andmine üldjuhul veel krediidiandjana tegutsemist, kuid kui seda teha süstemaatiliselt ja järjepidevalt (nt Facebookis) ja tulu teenimise eesmärgil, võib olukord olla teine ning tegevusloa vajadust tuleb hinnata konkreetsete asjaolude põhjal.

Millal tasub kaaluda eraisikult laenamist?

Eraisikult laenamine võib teatud olukorras olla täiesti mõistlik. Näiteks võib pereliige aidata katta ajutist rahavajadust või ettevõtte omanik finantseerida oma ettevõtet laenuga. Samuti võivad pooled omavahel kokku leppida tavapärasest paindlikumas tagasimaksegraafikus.

Laen eraisikult eraisikule võib olla kaalumist väärt eelkõige siis, kui:

• sa tunned laenuandjat ja tead, et ta on usaldusväärne;
• vormistate kirjalikult laenulepingu/kokkuleppe;
• sa tead täpselt laenuga seotud kulusid ja need on lepingusse kirja pandud;
• tagasimakse mahub sinu eelarvesse ka siis, kui mõni muu kulu ootamatult suureneb;
• tegemist on konkreetse ja ajutise rahavajadusega, mitte pideva eelarvepuudujäägi katmisega.

Kui sa otsid aga lihtsalt vastust küsimusele, kust saada kiiresti laenu, ei tasu rutata eraisikute jutule lootuses saada laen kiirelt ja soodsalt. Kiire raha lubadus võib olla just see koht, kus jäetakse tähelepanuta intress, lisatasud, tagasimakse kuupäevad või laenuandja enda taust. 

Pea meeles, et eriti sotsiaalmeedias tegutseb kahjuks palju inimesi, kes kuritarvitavad laenuhädalise meeleheidet ning üritavad selle pealt teenida rahasummasid, mis ei ole näiteks oma intressimäära poolest absoluutselt seadusega kooskõlas. Registreeritud krediidiandjalt laenamine on alati kõige turvalisem variant, sest sul on alati seadus selja taga seismas.

Laen eraisikult ettevõttele

Veidi teistsugune olukord on laen eraisikult ettevõttele – näiteks võib osaühingule laenu anda selle osanik, juhatuse liige, pereliige või mõni teine erainvestor. Selline rahastamine võib olla kasulik siis, kui ettevõte vajab käibekapitali, raha investeeringuks või ajutise likviidsusprobleemi lahendamiseks, kuid ei saa ühel või teisel põhjusel ärilaenu taotleda.

Küll aga tuleb ka eraisikult ettevõttele laenates vormistada korrektne laenuleping: see on vajalik juba puhtalt selleks, et kaitsta laenuandjast eraisikut, kes soovib ju siiski oma laenatud raha ja intressitulu tulevikus tagasi saada.

Lepingus võiks määrata vähemalt laenusumma, tähtaja, intressi, tagasimakse korra ning vajaduse korral tagatise. Ettevõtte raamatupidamises peab olema selgelt eristatav, et tegemist on laenu, mitte ettevõtte müügitulu või mõne muu laekumisega – see osa on suurim konksukoht, sest paraku ei kirjenda paljud ettevõtted laenulaekumisi korrektselt.

Kui ettevõte maksab eraisikust laenuandjale intressi, tuleb arvestada ka maksustamisega. Maksu- ja Tolliameti järgi on laenult saadud intress füüsilise isiku maksustatav tulu. Kui intressilt ei ole tulumaksu aasta jooksul kinni peetud, pead selle vastavas osas oma tuludeklaratsioonil deklareerima. Kui soovid eraisikuna laenu anda ettevõttele, ei tohi seega unustada maksuküsimust.

Eraisikult eraisikule laenamise suurimad riskid

Laen eraisikult eraisikule on üsna ohtlik ja konksudega tehing ning suures plaanis peame tõdema, et me ei soovita seda teha – sellega kaasneb liialt palju probleeme ning see pole kaugeltki nii turvaline nagu seda on reaalselt laenuandjalt laenamine.

Siin on paar murekohta, mida pead kindlasti arvestama:

1. Ebamõistlik laenukulu – Kui raha on kiiresti vaja, võib 500 või 1000 euro suuruse laenu kuumakse tunduda talutav ning intress jääda tagaplaanile. Tegelikult tuleb võrrelda kogu summat, mille lõpuks tagasi maksad. Paraku ei pruugi eraisikutelt saadud laenud olla sugugi soodsad ning vahel võivad need olla seotud kahtlaste ja äärmiselt kõrgete lisatasudega, rääkimata veel ebamõistlikust intressist. Iga eraisikult saadud krediit laen ei pruugi olla heade tingimustega.
2. Ebaselge (või puuduv) leping – Kui pole üheselt kirjas, millal tuleb maksta, kuidas intressi arvutatakse või millised kulud kaasnevad hilinemisega, on hilisemad vaidlused keerulised (ja enamasti kohtulikud). Tihtipeale ei tehta üldse laenulepingut või peetakse “lepinguks” paari kummalist punkti, mis on kirjutatud kahtlases vormingus Wordi dokumenti.
3. Laenuandja taust – Internetis või sotsiaalmeedias laenu pakkuv inimene ei muutu automaatselt usaldusväärseks pelgalt seetõttu, et suhtlus näib professionaalne. Sa ei tea kunagi, kellega sa reaalselt tegeled või veel vähem seda, kust laenuraha üldse pärit on.

Ära maksa tundmatule laenuandjale kergekäeliselt ette tasusid ning ära anna üle internetipanga paroole, Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode ega muid andmeid, millega saab sinu nimel tehinguid kinnitada. Pea meeles, et internetis tegutseb kahjuks palju pettureid ja sa ei tea kunagi, millal sulle lahkelt pakutud eraisikulaen on tegelikult hoopis pettus.

Kas eraisikult tasub laenata siis, kui pank ütleb sulle ära?

Peamine põhjus, miks eraisikute laenu otsa satutakse, on meeleheide – laenuandjad on juba ära öelnud või on laenusoovijal juba kukil mitmesugused võlad. Teadupärast ei ole laenud võlglastele absoluutselt võimalikud, kui tegemist on reaalse panga või laenufirmaga, kuid sama ei kehti eraisikute puhul, kes võivad kergekäeliselt laenata ilma Maksehäireregistrit uurimata.

Kui pank või laenufirma on sulle aga ära öelnud, peaksid mõtlema sellele, miks sulle on eitav vastus antud. Aktiivse maksehäire või juba tekkinud võlgnevuste puhul võib uue ja kallima laenu võtmine muuta probleemi suuremaks. Uus kohustus võib olla põhjendatud vaid siis, kui see lahendab olemasoleva probleemi reaalselt ja vähendab kogukulu, mitte ei lükka makseraskust lihtsalt mõne nädala või kuu võrra edasi.

Kahjuks ei ole aga laen eraisikult selle jaoks siiski lahendus – julgeme öelda, et üheksal juhul kümnest süvendab see üksnes juba niigi suurt mure.

Kui vajad raha selleks, et tasuda teisi laene või igakuiseid põhikulusid, on enne uut laenu mõistlik vaadata üle kogu eelarve ja olemasolevate kohustuste maksegraafikud. Laenuandjad lasevad tihtipeale laenugraafikuid korrastada, ümber muuta või refinantseerida kohustusi.

Lõpuks kehtib eraisiku laenu puhul sama põhimõte nagu iga teise finantskohustuse korral: küsimus ei ole ainult selles, kas keegi on nõus sulle raha andma. Palju olulisem on see, kas laen on mõistliku hinnaga, õigesti vormistatud ja sinu sissetulekut arvestades turvaliselt tagasimakstav. Ära arva, et tagatiseta laen eraisikult on automaatselt parim lahendus – enamikel juhtudel külvab see paraku veel rohkem probleeme.

Krediitkaardid kui sellised pole uus nähtus, ehkki need pole Eestis kunagi eriti tõsiselt kanda kinnitanud. Viimasel ajal on aga pead tõstnud uus trend: virtuaalne krediitkaart. Moodsad digisõbrad on hakkanud eelistama virtuaalseid lahendusi selle asemel, et hankida pangast “reaalne” füüsiline krediitkaart.

Kumb neist on aga parem teatud olukordade jaoks? Just seda vaatleme lähemalt allolevas postituses.

Mis on virtuaalne krediitkaart ja kuidas see töötab?

Virtuaalne krediitkaart on digitaalselt loodud kaart, millel on kõik samad andmed nagu tavalisel kaardil: kaardinumber, kehtivusaeg ja turvakood. Erinevus seisneb selles, et seda kaarti pole füüsilisel kujul olemas – see on olemas pangarakenduses digitaalselt. Just see muudab virtuaalkaardi ideaalseks online-ostude, tellimuste ja korduvmaksete jaoks.

Kuna kaart eksisteerib ainult digitaalselt, ei ole võimalik seda taskust varastada, maha unustada või füüsiliselt kopeerida ning selle saab kiiresti peatada, kustutada või luua uue numbri mõne sekundiga. Kõige selle tõttu on paljud krediidihuvilised hakkanud eelistama virtuaalset formaati. 

Ka Eesti laenuandjad on selle trendiga kaasa läinud ja nüüd on näiteks levimas ka veidi teistmoodi tooted nagu krediidikonto või krediidiliin: need ongi sisult justkui virtuaalsed krediitkaardid veidi teises võtmes. Paljud pangad (sh näiteks moodsad digitaalsed pangad nagu Wise või Revolut) pakuvad aga täiesti virtuaalseid maksekaarte.

Kuidas toimib krediitkaart tavalises võtmes?

Tavaline krediitkaart on füüsiline plastkaart, mille saad pangast ja mis toimib igal pool: poodides, hotellides, restoranides, reisides, välismaal. See sobib ideaalselt igapäevaseks kasutamiseks nii füüsilises kui digitaalses maailmas. Krediitkaardi taotlemisel määratakse sulle personaalne krediidilimiit ning just selle ulatuses saad rõõmsalt oma kaarti viibata.

Tavalised krediitkaardid on tihti seotud ka erinevate boonuste ja hüvedega, näiteks reisikindlustuse või ostukindlustusega. Samuti on pankadel erinevad kaarditasemed: näiteks Platinum krediitkaart kõlab juba luksusliku teenusena. Taolised luksuslikud krediitkaardid on aga rohkem levinud välismaal, ehkki ka Eesti pangad väljastavad mitmesuguseid krediitkaardilahendusi.

Virtuaalne krediitkaart vs tavaline krediitkaart: kumb on erinevates olukordades parem?

Ükskõik, kas jutuks on paindlik vaba tagasimaksega krediitkaart või hoopis mobiilne krediitkaart, mis on alati valmis internetiostude tegemiseks, mõlemad nendest lahendustest on teatud olukorras paremad. 

Virtuaalne krediitkaart on parem siis, kui sinu igapäevane elu toimub peamiselt digitaalselt. Kui teed palju veebipõhiseid oste, maksad tellimuste eest, kasutad rakendusi, tellid toitu või ostad lennupileteid internetist, on virtuaalkaart turvalisem ja mugavam valik. Seda ei saa füüsiliselt varastada, sinna saab seada madalamaid limiite ja kui midagi juhtub, saad selle sekunditega sulgeda. See on sisult sama hea nagu moodne laenulimiit, mille saad samamoodi mugavalt kasutusele võtta otse laenuandja virtuaalses iseteeninduses.

Tavaline krediitkaart sobib paremini olukordadesse, kus plastkaarti on reaalselt vaja. Näiteks hotellide broneerimisel, auto rentimisel, poodides ja restoranides maksmisel, välismaal reisides ja kohtades, kus kontaktivaba makse või füüsiline kaart on ainus võimalus. Samuti on tavaline kaart parem reisikindlustuse ja erinevate lisahüvede tõttu.

Samuti kipub plastikust füüsiline krediitkaart olema parem näiteks ärilises mõttes: ärikliendi krediitkaart on reeglina füüsiline, mitte virtuaalne ja seda samade eelmainitud hüvede tõttu (ettevõtjad peavad tihti reisima ja seega pole virtuaalne kaart mõeldav).

Milline krediitkaart valida?

Nüüd mõistad paremini, mis on krediitkaart ning mis vahe on virtuaalsel ja füüsilisel variandil. Siiski jääb õhku aga küsimus: milline kaart siis valida, eriti, kui isegi mõnel Eesti pangal on valikus 5 erinevat kaarti.

Soovitame eelkõige välja selgitada enda jaoks, kas sulle on mõistlikum füüsiline või virtuaalne kaart. Arvesta kindlasti ka kulukusega, ent reeglina ei ole üks teisest soodsam – krediitkaart üleüldiselt on võrdlemisi kõrge kulukusega. Tavaline krediitkaart istub hästi aga neile, kes peavad palju reisima ja kellel on lihtsalt vaja füüsilist kaarti endaga kanda.Muidugi ei ole ka välistatud kahe lahenduse kombineerimine: virtuaalkaart turvaliste ja kiirete internetiostude jaoks, tavaline krediitkaart reisimiseks ja laiema funktsionaalsuse jaoks. Ainus, mida pead silmas pidama, on vastutustundlik kaardikasutus: ära võta krediitkaarti endale lihtsalt moe pärast selleks, et sellega uhkelt vilgutada. Ka krediitkaart on tõsine finantskohustus, mida tuleb käsitleda vastutustundlikult.

Hambaravi on üks neist tervisevaldkondadest, kus kulud võivad tekkida täiesti ootamatult. Üks valus hammas, murdunud täidis või põletik, mis ei oota enam homset ja järsku seisadki fakti ees, et sul on vaja mitusada või isegi mitu tuhat eurot. Õnneks tuleb aga sellises olukorras appi hambaravi laen: see on üks kiiremaid ja mugavamaid võimalusi katta ravikulud ilma kogu säästupuhvrit ära kulutamata.

Loe allpoolt edasi, et lähemalt teada saada, mida hambaravi laen endast kujutab ja millal võib see olla sinu ravikulude katmiseks hea mõte.

Mis on hambaravi laen ja millal seda kasutatakse?

Hambaravi laen on sisuliselt tagatiseta laen, mis on mõeldud spetsiaalselt hambaraviga seotud kulude katmiseks. Kuigi see ei ole omaette laenuliik, kasutatakse seda mõistet olukordades, kus laenuraha läheb just raviprotseduuride finantseerimiseks. Ka tarbimislaenu taotlemisel saad märkida oma soovitud otstarbe ning just see otstarve muudabki tagatiseta laenu lihtsalt hambaravilaenuks.

Laenu kasutatakse nii väiksemate protseduuride (täidised, eemaldamised, röntgen) kui ka suuremate tööde (juureravi, kirurgilised protseduurid, esteetiline hambaravi, kroonid, sillad, implantatsioon) jaoks. Kuna hambaravi kliinikud küsivad sageli ettemakseid või vajavad tasumist enne protseduuri, on laen tihti ainus realistlik viis kiiresti tegutseda. Samuti muudab hambaraviga seotud kulud keeruliseks asjaolu, et riiklik hambaravihüvitis on niivõrd väike, et sellega kahjuks enamikke kulusid katta ei saa.

Alternatiivina võib olla üks lahendus ka kiirlaen juhuks, kui vajad väga kiiresti vaid väga väikest rahasummat (nagu 100-300 eurot), aga reeglina on veidi soodsam väikelaen siiski adekvaatsem lahendus.

Kuna tegemist on tavalise tagatiseta laenuga, on ka selle taotlemine lihtne ja kiire. Sisuliselt täidad taotluse oma andmetega (ja laenuotstarbe alla võid märkida hambaravikulud) ning mõne minuti pärast võid saada juba automaatse eelotsuse. Kui sinu taotlusega on kõik hästi ja esitasid ka oma dokumendid juba taotlemise käigus, võid saada raha kätte samal päeval.

Küll aga soovitame enne hambaravi laenu taotlemist võtta hambakliinikust konkreetne hinnapakkumine, sest sedasi tead, et taotled täpselt õige rahasumma – kindlasti ei ole mõistlik puusalt tulistada ning võtta laenu suvalises summas. Esmalt hangi hinnapakkumine, et teaksid täpselt, kui palju sul üldse laenu vaja on.

Järelmaksuga hambaravi vs tagatiseta laen

Paljud hambakliinikud pakuvad järelmaksu, mis on mugav lahendus, kuid alati mitte kõige soodsam ega paindlikum. Järelmaksuga kaasnevad sageli kõrgemad intressid või lühikesed maksetähtajad, ehkki jällegi – kõik sõltub olukorrast ja valitud kliinikust. Hambaravi järelmaks on mugav lahendus, ent kui võtad järelmaksu otse hambakliiniku soovitusel ja võimalikult kiirelt, võid sattuda olukorda, kus lõplik saadud laenukoorem on sinu jaoks liiga kõrge.

Tagatiseta laen, mille oled ise rahulikult võrreldes välja valinud, võib olla parem variant. Nimelt, sa saad valida laenu vastavalt oma soovidele ja vajadustele ning seega on ka sinu käes suurem kontroll.

Mõistagi on ka järelmaksuga hambaravi aga igati võimalik – mõlemal juhul on lihtsalt oluline hoolikalt kaaluda laenutingimusi. Ka järelmaksu puhul ei tohi kiirustada, isegi, kui sinu väljavalitud hambakliinik teeb konkreetse järelmaksupakkujaga koostööd.

Millal tasub hambaravi jaoks laenu võtta ja millal mitte?

Üleüldiselt rääkides on terviselaen peaaegu alati hea mõte, kuna jutt käib ikkagi su kõige suuremast varast – tervisest. Hambaravi laen on mõistlik, kui tegemist on vältimatu või tervist mõjutava probleemiga, mida ei ole mõistlik edasi lükata ning reeglina just seda ka hambaravi on. Näiteks põletikulised hambad, katkised juured või infektsioonid võivad areneda väga kiirelt ja muutuda ohtlikuks. Sellistes olukordades on enamasti palju mõistlikum võtta laen ja lahendada probleem kohe, kui riskida suuremate kulude või terviseriskidega.

Laenu tasub võtta ka siis, kui tegemist on suurema tööga, mis nõuab korraga investeeringut, näiteks implantaatide või kroonide paigaldusega. Need on kallid protseduurid, mida enamik inimesi ei saa lihtsalt igapäevaselt oma eelarvest katta.

Ainus olukord, kus hammaste jaoks ei pruugi olla meditsiini laen just paslik, on puhtalt esteetilised protseduurid nagu näiteks hammaste valgendamine vms. Kui protseduur pole su tervise jaoks eluliselt oluline, tasub mõelda, kas laenukohustuse võtmine on tõesti mõistlik – äkki oleks võimalik raha pigem kõrvale panna ja teha protseduur tulevikus. Hambaravi laen on abiks siis, kui selle kasutamine on tervise või elukvaliteedi seisukohalt mõistlik ja põhjendatud.