Laen eraisikult – millal tasub seda kaaluda ja millised on riskid?

Laenu ei pea alati võtma pangast ning õigupoolest paljud eestlased ei teegi seda enam, sest laen eraisikult eraisikule on hakkanud levima lausa Facebooki gruppides, mitte ainult sõprade-tuttavate ringis.

Samas ei tähenda laen eraisikult automaatselt lihtsamat, odavamat ega turvalisemat laenu. Eriti ettevaatlik tasub olla siis, kui laenu pakub võõras inimene, tingimused on ebaselged või raha lubatakse ilma korraliku lepinguta.

Mida tähendab laen eraisikult eraisikule?

Tagatiseta laen eraisikult eraisikule tähendab olukorda, kus üks füüsiline isik annab teisele laenu, seda otseselt ja ilma tüüpiliste vahendusplatvormideta (nagu ühisrahastusplatvormid). Pooled võivad kokku leppida ka intressis, maksegraafikus, tagatises ja muudes tingimustes.

Tüüpiliselt on aga tagatiseta laen eraisikule veidi teistsugune olukord võrreldes tavalise laenusuhtega. Tihti võetakse väikeseid summasid eraisikutelt kergekäeliselt – näiteks laenatakse korraga 50-200 eurot, tihti ka ilma lepinguteta. Sedasi võib aga kiirelt tekkida problemaatiline olukord, sest kumbagi poolt ei kaitse juriidiliselt korrektne laenuleping.

Eraisikutevaheline laenamine on keeruline ka seadusandlikust vaatenurgast. Finantsinspektsiooni selgituse järgi ei tähenda näiteks pereliikmele või lähedasele tuttavale üksiku laenu andmine üldjuhul veel krediidiandjana tegutsemist, kuid kui seda teha süstemaatiliselt ja järjepidevalt (nt Facebookis) ja tulu teenimise eesmärgil, võib olukord olla teine ning tegevusloa vajadust tuleb hinnata konkreetsete asjaolude põhjal.

Millal tasub kaaluda eraisikult laenamist?

Eraisikult laenamine võib teatud olukorras olla täiesti mõistlik. Näiteks võib pereliige aidata katta ajutist rahavajadust või ettevõtte omanik finantseerida oma ettevõtet laenuga. Samuti võivad pooled omavahel kokku leppida tavapärasest paindlikumas tagasimaksegraafikus.

Laen eraisikult eraisikule võib olla kaalumist väärt eelkõige siis, kui:

• sa tunned laenuandjat ja tead, et ta on usaldusväärne;
• vormistate kirjalikult laenulepingu/kokkuleppe;
• sa tead täpselt laenuga seotud kulusid ja need on lepingusse kirja pandud;
• tagasimakse mahub sinu eelarvesse ka siis, kui mõni muu kulu ootamatult suureneb;
• tegemist on konkreetse ja ajutise rahavajadusega, mitte pideva eelarvepuudujäägi katmisega.

Kui sa otsid aga lihtsalt vastust küsimusele, kust saada kiiresti laenu, ei tasu rutata eraisikute jutule lootuses saada laen kiirelt ja soodsalt. Kiire raha lubadus võib olla just see koht, kus jäetakse tähelepanuta intress, lisatasud, tagasimakse kuupäevad või laenuandja enda taust. 

Pea meeles, et eriti sotsiaalmeedias tegutseb kahjuks palju inimesi, kes kuritarvitavad laenuhädalise meeleheidet ning üritavad selle pealt teenida rahasummasid, mis ei ole näiteks oma intressimäära poolest absoluutselt seadusega kooskõlas. Registreeritud krediidiandjalt laenamine on alati kõige turvalisem variant, sest sul on alati seadus selja taga seismas.

Laen eraisikult ettevõttele

Veidi teistsugune olukord on laen eraisikult ettevõttele – näiteks võib osaühingule laenu anda selle osanik, juhatuse liige, pereliige või mõni teine erainvestor. Selline rahastamine võib olla kasulik siis, kui ettevõte vajab käibekapitali, raha investeeringuks või ajutise likviidsusprobleemi lahendamiseks, kuid ei saa ühel või teisel põhjusel ärilaenu taotleda.

Küll aga tuleb ka eraisikult ettevõttele laenates vormistada korrektne laenuleping: see on vajalik juba puhtalt selleks, et kaitsta laenuandjast eraisikut, kes soovib ju siiski oma laenatud raha ja intressitulu tulevikus tagasi saada.

Lepingus võiks määrata vähemalt laenusumma, tähtaja, intressi, tagasimakse korra ning vajaduse korral tagatise. Ettevõtte raamatupidamises peab olema selgelt eristatav, et tegemist on laenu, mitte ettevõtte müügitulu või mõne muu laekumisega – see osa on suurim konksukoht, sest paraku ei kirjenda paljud ettevõtted laenulaekumisi korrektselt.

Kui ettevõte maksab eraisikust laenuandjale intressi, tuleb arvestada ka maksustamisega. Maksu- ja Tolliameti järgi on laenult saadud intress füüsilise isiku maksustatav tulu. Kui intressilt ei ole tulumaksu aasta jooksul kinni peetud, pead selle vastavas osas oma tuludeklaratsioonil deklareerima. Kui soovid eraisikuna laenu anda ettevõttele, ei tohi seega unustada maksuküsimust.

1. Ebamõistlik laenukulu – Kui raha on kiiresti vaja, võib 500 või 1000 euro suuruse laenu kuumakse tunduda talutav ning intress jääda tagaplaanile. Tegelikult tuleb võrrelda kogu summat, mille lõpuks tagasi maksad. Paraku ei pruugi eraisikutelt saadud laenud olla sugugi soodsad ning vahel võivad need olla seotud kahtlaste ja äärmiselt kõrgete lisatasudega, rääkimata veel ebamõistlikust intressist. Iga eraisikult saadud krediit laen ei pruugi olla heade tingimustega.
2. Ebaselge (või puuduv) leping – Kui pole üheselt kirjas, millal tuleb maksta, kuidas intressi arvutatakse või millised kulud kaasnevad hilinemisega, on hilisemad vaidlused keerulised (ja enamasti kohtulikud). Tihtipeale ei tehta üldse laenulepingut või peetakse “lepinguks” paari kummalist punkti, mis on kirjutatud kahtlases vormingus Wordi dokumenti.
3. Laenuandja taust – Internetis või sotsiaalmeedias laenu pakkuv inimene ei muutu automaatselt usaldusväärseks pelgalt seetõttu, et suhtlus näib professionaalne. Sa ei tea kunagi, kellega sa reaalselt tegeled või veel vähem seda, kust laenuraha üldse pärit on.

Ära maksa tundmatule laenuandjale kergekäeliselt ette tasusid ning ära anna üle internetipanga paroole, Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode ega muid andmeid, millega saab sinu nimel tehinguid kinnitada. Pea meeles, et internetis tegutseb kahjuks palju pettureid ja sa ei tea kunagi, millal sulle lahkelt pakutud eraisikulaen on tegelikult hoopis pettus.

Kas eraisikult tasub laenata siis, kui pank ütleb sulle ära?

Peamine põhjus, miks eraisikute laenu otsa satutakse, on meeleheide – laenuandjad on juba ära öelnud või on laenusoovijal juba kukil mitmesugused võlad. Teadupärast ei ole laenud võlglastele absoluutselt võimalikud, kui tegemist on reaalse panga või laenufirmaga, kuid sama ei kehti eraisikute puhul, kes võivad kergekäeliselt laenata ilma Maksehäireregistrit uurimata.

Kui pank või laenufirma on sulle aga ära öelnud, peaksid mõtlema sellele, miks sulle on eitav vastus antud. Aktiivse maksehäire või juba tekkinud võlgnevuste puhul võib uue ja kallima laenu võtmine muuta probleemi suuremaks. Uus kohustus võib olla põhjendatud vaid siis, kui see lahendab olemasoleva probleemi reaalselt ja vähendab kogukulu, mitte ei lükka makseraskust lihtsalt mõne nädala või kuu võrra edasi.

Kahjuks ei ole aga laen eraisikult selle jaoks siiski lahendus – julgeme öelda, et üheksal juhul kümnest süvendab see üksnes juba niigi suurt mure.

Kui vajad raha selleks, et tasuda teisi laene või igakuiseid põhikulusid, on enne uut laenu mõistlik vaadata üle kogu eelarve ja olemasolevate kohustuste maksegraafikud. Laenuandjad lasevad tihtipeale laenugraafikuid korrastada, ümber muuta või refinantseerida kohustusi.

Lõpuks kehtib eraisiku laenu puhul sama põhimõte nagu iga teise finantskohustuse korral: küsimus ei ole ainult selles, kas keegi on nõus sulle raha andma. Palju olulisem on see, kas laen on mõistliku hinnaga, õigesti vormistatud ja sinu sissetulekut arvestades turvaliselt tagasimakstav. Ära arva, et tagatiseta laen eraisikult on automaatselt parim lahendus – enamikel juhtudel külvab see paraku veel rohkem probleeme.